Siin ei tule juttu mu igapäeva tegemistest,vaid....Kaks päeva olen ma ainult mõelnud, mul on jäänus selleks lihtsalt aega, sest om olnud peal tüdimud ja väsimus ja seda kõike on põhjustanud vihm ja vb oli lihtsalt mul vaja ennast välja puhata.Kõkkuvõttes...olen ma mõelnud palju, ja jah.., ka mina suudan seda, vist.. ja teate-see ei olnudki nii valus. :D
Olen mõelnud oma inimeste üle nii eestis kui ka siin, ma olen mõelnud mis mul olemas on, mida ma saavutanud olen... ja kõigest-kõigest.Kogu oma elust mis mul on olnud, kuhu ma jõudnud olen ja mis tulevikus saama hakkab. Jube põnev oleks lugeda raamatut oma enda elust,igast päevast,igast hetkes,igast sammust ja seda veel arvamuste ja kommentaaridega.
Kas on olnud midagi mida kahetseda-et kui vaid saaks sisi teeks uuesti...Ei-ka mitte kõige jubedamaid vigu ma ei muudaks, sest see ongi minu elu, millest ma õpin elama ja iseendaga hakkama saama. Ma tean oma minevikku, kuid ma ei tea midagi oma tulevikust. Kogu oma elu elan ma olevikus-ja nii just peabki,käigem ajaga kaasas.Kui aus olla, siis ma ei tea mida ma oma elult tahan või kuhu edasi jõuda ja millega tegeleda-peaaegu. Ma tean oma elu heke elu ette vaid aasta- ja selle märksõnaks peaks olema õppida ja kooliga ühelepoole saada...
Kui enne Brasiiliasse tulekust, ma ka muretsesin, et ma ei tea ju mida edasi teha, siis nüüd vist tean vähemalt, et kuhu poole liikuda, et mis mind huvitab-vähemalt on mul mingigi siht olemas, sest ma olen nii mõndagi näinud ja kogenud ja õppinud, ja mul on alati see mure, et minf huvitavad liiga paljud asjad...
Üleüldse.. mõningad aastad tagasi, ma ei oleks iial uskunud, et ma tulen aastaks Brasiiliasse-kaugele oma perest,sõpradest,lähedastest ja kõigest-kõigest, ja seda suht üksinda. Aga kindel on see, et olen hakkama saanud ja tõestanud ennast just ennekõike iseendale. Ma olen õnnelik! Eestist lahkudes olin ma muidugi natuke kurb,lahkuda kõigest ja kõigist, kuid rõõm ja ootusärevus surusid selle maha, sest ootamas oli kõik muu uus ja huvitav ja ei tea mis kõik veel. Tulin avastama nii maailma kui ka iseennast...Varsti on aga ees ka siit lahkumine ja eestisse naasemine.Õhes olen ma kindel, et siit lahkumine saab olema valusam kui Eestist..Paljud aga ei mõista seda, ja mõtlevad, et kuidas see võimalik on? Et siinseid ma tunnen vaid aasta, lähedasi eestis aga kogu oma elu, Kuid asi järgmine, et siinsed inimesed ona samuti väga-väga kalliks ja lähedaseks saanud. Nüüd on sõbrad ka siin, mul on just kui teine pere ja teine kodu siin. Ma olen rikkam, kui kunagi varem./ärge kohe rahast mõtlema hakakem, sest raha ei ole see, mis inimese rikkaks teeb! /
Nimelt Eestist lahkudes ma teadsin, et aasta pärast ma naasen ja näen teid kõiki jälle,õige eks? Kuid siinseid inimesi-ma ei tea, kunas ma saan neid jälle näha, kui mitme aasta pärast või kus või...kas üldse kunagi näen neid?-ja just sellele mõtlemine teeb kurvaks, kas mõistate mind? Mõelge ise nt... teil on 2 sõpra ja jätate nendega hübasti.. esimesega nägemiseni, et aasta pärast näete, teisega aga jumalaga-ja ei tea kas kunagi üldse näeb veel. Kas pole siis kurvem hüvasti jätta sõbraga, keda vb kunagi ei näe? Segane-aga kas mõistate? Need, kes pole seda kogenud, ehk ei mõista mind, aga ma vähemalt üritasin, et te minust kah aru saaksite .
See aasta siin Brasiilias, see on kindlasti üks mu elu parimaid aastaid, mille eest pean tänama oma vanemaid-Aitäh! Uued kogemused, uued tutvused, uued eluvaated, uued õppetunnid-kõik on uus....-KÕIK!
Ja just siin olles sain aru, kes tõeliselt hoolib, kes aga mitte.Kes on tõeline, kes võlts-ja üllastusi on nii mõningaidki-kuid mõned asjad jäägu ka minu teada. Salatsen. Saladused ongi need, mida ainult ise teatakse, mitte keegi teine rohkem ja vahel on neid hea ja põnev omada-ehk ka kasulik.
Igatahes-mis veel...tean osasid, kes nõuavad ammu, et ma koju tuleks ja kui lausun, et ei taha, siis na pettuvad minus, et ma ei taha neid enam näha või ei hooli või mis iganes. Kuid see ei ole nii.. ärge arvake sedasi. Ma olen Eestis elanud 18 aastat ja kõik sealne on nii tuttav. Siin aga 1 aasta, ja iga päev on midagi uut ja huvitavat avastada. Kõik on siiski nii erinev. Mul ei ole seda, et ma ei taha Eestisse tagasi ja mul ei ole, et tahaks iin igavesti olla. Lihtsalt mul pol ekoju tulemise vastu midagi, ja pole ka selle vastu midagi, kui saaksin kauemaks veidikeseks siia jääda. Koju tulen ma ju alati. Kõik teevad viivad siiski lõpuks koju.Njah.. Vahel tundsin ennast mõtetu inimesena, et ma lihtsalt naudin elu, aga ei tea mida ma elult siiski täpselt tahan.. kuid ma olen hakanud ennast siiski vaikselt avastama ja leidma.
Igatahes... Aalaaa..mingi mõtetu postitus on tegelikult see, mul on tekkinud lihtsalt nii palju mõtetuid ja segaseid mõtteid ja arvamusi..Kas või miks maakera on ümmargune mitte kandiline-on ju mõtetu.. aga okas.. see juba teine teem aja ma ei hakka teid tüütama, ning ajan segast juba...
Aga teate, et tegelikult on mega huvitav mõtiskleda oma elu üle.Mu maailmavaated on tegelikult suht muutunud ja arvamused paljude asjade kohta hoopis teised. Olen täiesti kindel, et see aasta on andnud mulle paljugi uut ja huvitavat ja vajalikku.Kuigi teie seda vb ei näe ega tunneta, siis mina tean ja tunnen ja olen kindel , et saan seda kõike veel enda heaks ära kasutada. Soovitan kõigile sellist kogemust.Mul on juba sellega seoses üks kuri tuleviku mitte nüüd just kindel plaan, kuid väike mõte olemas, aga seda ei julge makõigile avaldada, sest mõned liht lööks mu maha:D Igatahes.. Olge tublid ja niisama lahedad..Avaldage oma arvamusi ja julgege olla sina ise.. ning nautige oma elu ja mõelge, mida te tahate ja mida mitte, sest elate ju siiski vaid korra, ja aega- seda ei saa tagasi keerata!
Hoolin!
Tsau!
Kas on olnud midagi mida kahetseda-et kui vaid saaks sisi teeks uuesti...Ei-ka mitte kõige jubedamaid vigu ma ei muudaks, sest see ongi minu elu, millest ma õpin elama ja iseendaga hakkama saama. Ma tean oma minevikku, kuid ma ei tea midagi oma tulevikust. Kogu oma elu elan ma olevikus-ja nii just peabki,käigem ajaga kaasas.Kui aus olla, siis ma ei tea mida ma oma elult tahan või kuhu edasi jõuda ja millega tegeleda-peaaegu. Ma tean oma elu heke elu ette vaid aasta- ja selle märksõnaks peaks olema õppida ja kooliga ühelepoole saada...
Kui enne Brasiiliasse tulekust, ma ka muretsesin, et ma ei tea ju mida edasi teha, siis nüüd vist tean vähemalt, et kuhu poole liikuda, et mis mind huvitab-vähemalt on mul mingigi siht olemas, sest ma olen nii mõndagi näinud ja kogenud ja õppinud, ja mul on alati see mure, et minf huvitavad liiga paljud asjad...
Üleüldse.. mõningad aastad tagasi, ma ei oleks iial uskunud, et ma tulen aastaks Brasiiliasse-kaugele oma perest,sõpradest,lähedastest ja kõigest-kõigest, ja seda suht üksinda. Aga kindel on see, et olen hakkama saanud ja tõestanud ennast just ennekõike iseendale. Ma olen õnnelik! Eestist lahkudes olin ma muidugi natuke kurb,lahkuda kõigest ja kõigist, kuid rõõm ja ootusärevus surusid selle maha, sest ootamas oli kõik muu uus ja huvitav ja ei tea mis kõik veel. Tulin avastama nii maailma kui ka iseennast...Varsti on aga ees ka siit lahkumine ja eestisse naasemine.Õhes olen ma kindel, et siit lahkumine saab olema valusam kui Eestist..Paljud aga ei mõista seda, ja mõtlevad, et kuidas see võimalik on? Et siinseid ma tunnen vaid aasta, lähedasi eestis aga kogu oma elu, Kuid asi järgmine, et siinsed inimesed ona samuti väga-väga kalliks ja lähedaseks saanud. Nüüd on sõbrad ka siin, mul on just kui teine pere ja teine kodu siin. Ma olen rikkam, kui kunagi varem./ärge kohe rahast mõtlema hakakem, sest raha ei ole see, mis inimese rikkaks teeb! /
Nimelt Eestist lahkudes ma teadsin, et aasta pärast ma naasen ja näen teid kõiki jälle,õige eks? Kuid siinseid inimesi-ma ei tea, kunas ma saan neid jälle näha, kui mitme aasta pärast või kus või...kas üldse kunagi näen neid?-ja just sellele mõtlemine teeb kurvaks, kas mõistate mind? Mõelge ise nt... teil on 2 sõpra ja jätate nendega hübasti.. esimesega nägemiseni, et aasta pärast näete, teisega aga jumalaga-ja ei tea kas kunagi üldse näeb veel. Kas pole siis kurvem hüvasti jätta sõbraga, keda vb kunagi ei näe? Segane-aga kas mõistate? Need, kes pole seda kogenud, ehk ei mõista mind, aga ma vähemalt üritasin, et te minust kah aru saaksite .
See aasta siin Brasiilias, see on kindlasti üks mu elu parimaid aastaid, mille eest pean tänama oma vanemaid-Aitäh! Uued kogemused, uued tutvused, uued eluvaated, uued õppetunnid-kõik on uus....-KÕIK!
Ja just siin olles sain aru, kes tõeliselt hoolib, kes aga mitte.Kes on tõeline, kes võlts-ja üllastusi on nii mõningaidki-kuid mõned asjad jäägu ka minu teada. Salatsen. Saladused ongi need, mida ainult ise teatakse, mitte keegi teine rohkem ja vahel on neid hea ja põnev omada-ehk ka kasulik.
Igatahes-mis veel...tean osasid, kes nõuavad ammu, et ma koju tuleks ja kui lausun, et ei taha, siis na pettuvad minus, et ma ei taha neid enam näha või ei hooli või mis iganes. Kuid see ei ole nii.. ärge arvake sedasi. Ma olen Eestis elanud 18 aastat ja kõik sealne on nii tuttav. Siin aga 1 aasta, ja iga päev on midagi uut ja huvitavat avastada. Kõik on siiski nii erinev. Mul ei ole seda, et ma ei taha Eestisse tagasi ja mul ei ole, et tahaks iin igavesti olla. Lihtsalt mul pol ekoju tulemise vastu midagi, ja pole ka selle vastu midagi, kui saaksin kauemaks veidikeseks siia jääda. Koju tulen ma ju alati. Kõik teevad viivad siiski lõpuks koju.Njah.. Vahel tundsin ennast mõtetu inimesena, et ma lihtsalt naudin elu, aga ei tea mida ma elult siiski täpselt tahan.. kuid ma olen hakanud ennast siiski vaikselt avastama ja leidma.
Igatahes... Aalaaa..mingi mõtetu postitus on tegelikult see, mul on tekkinud lihtsalt nii palju mõtetuid ja segaseid mõtteid ja arvamusi..Kas või miks maakera on ümmargune mitte kandiline-on ju mõtetu.. aga okas.. see juba teine teem aja ma ei hakka teid tüütama, ning ajan segast juba...
Aga teate, et tegelikult on mega huvitav mõtiskleda oma elu üle.Mu maailmavaated on tegelikult suht muutunud ja arvamused paljude asjade kohta hoopis teised. Olen täiesti kindel, et see aasta on andnud mulle paljugi uut ja huvitavat ja vajalikku.Kuigi teie seda vb ei näe ega tunneta, siis mina tean ja tunnen ja olen kindel , et saan seda kõike veel enda heaks ära kasutada. Soovitan kõigile sellist kogemust.Mul on juba sellega seoses üks kuri tuleviku mitte nüüd just kindel plaan, kuid väike mõte olemas, aga seda ei julge makõigile avaldada, sest mõned liht lööks mu maha:D Igatahes.. Olge tublid ja niisama lahedad..Avaldage oma arvamusi ja julgege olla sina ise.. ning nautige oma elu ja mõelge, mida te tahate ja mida mitte, sest elate ju siiski vaid korra, ja aega- seda ei saa tagasi keerata!
Hoolin!
Tsau!
3 kommentaari:
Sa oled salapärane.. jah, ma olengi seda ju algusest nii arvanud, kuid viimasel ajal m6tlen, et see ongi sinu justkui teine pool, selleta poleks sina- sina ise ..Sa oled selline nagu sa oled. Vao, nii vähe on tegelikult selliseid, aga vot, ikkagi on :)
Ma tõesti imetlen sind väga, ma olen sinu blogi juba mitu kuud lugenud ja tõesti kadestan sind :). Kui ma lugesin seda, siis ma hakkasin tõsiselt ome elu üle mõtlema mida ma tahan oma elust. Sina tundud väga väga tore inimene olevat ja mulle meeldib Brasiilia väga see on mu elu unistus kunagi sinna minna sellep ma loengi sinu blogi et midagi uut ja huvitavat teada saada, ma olen nii õnnelik et ma sellise blogi leidsin.Sellest kuidas sina räägid nendest inimestest ja eluviisist seal tundub Brasiilia vägagi huvitav maa...Kõike head sulle ja loodan et sul läheb kõik hästi edaspidi(nagu sul on siiani läinud on):) Tsauki!
Kerli on lahe :P
Postita kommentaar